Vanaema vokk (DBS)

 

Aasta siis oli vist 2005 kui sain endale naisteka, millega sõitmise pärast kõik mind tögasid- õige mees ju ei sõida naisterattaga. Kuna Velo oli aga hea, siis ei raatsinud seda ära visata ja andsin selle maale vanaemale, kes sellega aastaid sõitis ja sellest suurt rõõmu tundis- liikus see ratas kiiresti ja hästi.

Kuna sellised vokid on veel suhtleiselt lollikindlad, siis pidas ratas kaua vastu. Esimese asjana ütlesid ülesse rehvid...

 

Nii saigi alguse see, mis oleks pidanud lõppema roostetamise ja surmaga, kuid kui avastasin, et ratas laka all tühja seisab, siis peale piraratest jagu saamist tundsin, et on tulnud õige hetk asi kätte võtta ja vana ratas taastada.

 

 

Algus olnud just eriti palju lubav, sest paljud jupid olid juba külapeale laiali laenatud või siis teistele ratastele (uutele lääne omadele kusjuures) peale tõstetud. Ülemisel pildil on näha selle ratta komplektsus sel hetkel kui tegutsema asusin. Õnneks on ajad muutunud ja enamus juppe õnnestus mul leida juba Eestist. Seega ei pidanud ma juppide otsimisega eriti vaeva nägema vaid sain tänu tuttavatele ilusti hakkama.

Omajagu võttis aega see, et asjad lahti saada ja ära puhastada. Pedaali kättesaamiseks pidin kasutama näiteks leeklampi ja tegema seda nii, et see väntadelt kroomi maha ei põletaks. Raami puhastamise jaoks soetasin lõpuks endale liivapritisi- see võimaldas ka keevituse õmbluse kohad ilusti värvist puhtaks saada.

Eesmärgiks oli taastada võimalikult originaalilähedane olukord (kui värv välja arvata),  kuid mugavus sai jagu ja sadula langetamiseks paigaldasin nn "kiire ühenduse".

Kokkuvõttes kasutasin oma elust umbes kolm täistööpäeva ja tulemus on hinnatav all olevatel piltidel. Alt on näha, et kui aega, tahtmist ja natuke raha, siis saab vana asja jälle elule äratada!

Nüüdseks on ainus asi, mis veel puudu on (paigaldamata) pidurileng, kuid see on maal ilusti olemas- ühe lääne ratta peal.

 

 Ratas peale värvimist ja komplekteerimist. Peale panemata vaid originaal rattalukk ja esipidurileng.

 

Loodame, et jõuame selle vanaemale enne tema (või hiljemalt) sünnipäeva(l) tagasi viia.

 

 

 

 

Pärt&Laura

Läbunurk

Valmis on meisterdanud tagumise aianurka istumisnurk ehk hellitavalt "läbukas"
On juhtunud nii, et selle ehitamine/ täiustamine on saanud iga aastaseks projektiks. Tänaseks, 2013 aastaks, on läbunurk teinud läbi uue uuenduskuuri ja on võimalus tähistada töövõitu.

Alustades siis algusest:

Projektile pandi nurgakivi 12.04.2007 ja ehitati valatud betoonpostide peale puidust terasspõrand. Pilt enne ehitust. Esialgu oligi plaanitud istumisnurk ilma katuseta.

Üks asi viis teiseni ja 30.06.2008 kattis läbunurka juba kilekatus.

Varsti peale seda paigaldati kile asemel läbipaistvast plastikust katus. Katus nägi välja samasugune nagu pildil olev sein. Kahjuks visati see katus kividega väikeste poiste poolt (Lasnamäe võlud) puruks.

25.09.2009 tõsteti katuse kaldenurka ja selle saavutuse auks peeti maha suur kräu.

06.2013 asendati katkine ja must palstik katus plekk-katusega.

Enne "mööbli" algust nägi nurk välja nii.

04.08.2013 (ehk nüüd) ehitasime valmis läbunurga mööbli (kapp ja laud), asendasime päikese poolt söödud elektrijuhtmed uute juhtmetega (päikesekaitseks on juhtmed pandud nüüd kõri sisse) ja lisasime juurde lampe ning pistikuid. Samuti tegime nurga "suuremaks" kautades ära ühe keskmise posti.

 

Uus puidust laud, mille parameetrid on a: 2m, b:1m ja h: 0,75 m

 



Siin on näha, kus oli enne veel üks post.



 

Päikese poolt "söödud juhtmed

Mööbliehitus täies hoos (post ikka veel vana koha peal).



 

Kapi parameetrid: a:174 cm b:60 cm ja h:95 cm

 

Metalltala paigaldus lakke käis koormarihmadega.

Kui tala laes on, siis tundub, et ruumi on ikka palju rohkem.

 

Ka käsi saab nurgataga pesta. Selleks panime aia külge vana piimanõu koos kraaniga.

 

Uued kaablid kõris

Allesjäänud post koos kehaga

Valminud meistiteose täisvaade

Ainuke jupp säilinud plastikust

Pärt ja Laura