Elutoa põrand

Elutoa põranda tegin samamoodi nagu magamistoa põranda- valasin talad, panin nende peale reikad, reikade vahele soojustuse, peale panin saepuruplaadi, selle peale aga "elava" parketi.

Peale seda läks natuke aega ning jõuludel (24.dets.2011) kerisin seina viimase kruvi, millega kinnitasin seina külge liistu. Liistud ostsin poest ja Laura lakkis need sama värvi mis on põrand (tegelikult on kerge toonivahe olemas, aga see ei häiri).

Tuleb välja, et kogu ehitamine sama lihtne nagu Bauhofi reklaam- IGAÜKS saab hakkama! Peab lihtsalt veidi läbi mõtlema mida teha...

Elutoa seinte pahteldus ja kivide puhastamine

Enne lae viimistlemist tegelesime seintega. Plaan oli selline, et pahteldame seinad lihtsalt siledamaks (kindlasti mite sirgeks) ja värvime üle.

Välisseinas ja ahju juures, kus eelnevalt lubikrohv oli suvel juba pealt ära toksitud, otsustasime jätta kivid paistma.

Saavutamaks sellist tulemust, et kivid seinas näeksid kenad välja, tuli teha palju tööd:

1) vuugist lubikrohv välja toksida

2) koledad kivid välja vahetada

3) vuugid kipsiga täita

4) kivid seejärel kipsist ja lubikrohvist puhastada

Õnneks või kahjuks oli välisseina keskmises osas kasutatud ehitusmaterjalina kärgtelliseid ja seetõttu otsustasime, et katame selle osa kipsiga täielikult ja kive seal paistma ei jäta.

Katkised kivid seinas võtsin välja ja asendasin need tervetega.

Kiviseina pahtelduse ja puhastusega tegeles enamasti Laura, sest minul selleks kannatust ei olnud! Jube monotoonne ja igav töö. Kuid selle asemel sain kuu aega pahteldada ja lihvida ülejäänud seinu ja aknapalesid. Kivid immutasime läbipaistva aquastopiga.

Peale kivide puhastamist valisime sobiva seinavärvi värvikaardi abiga ning tulemus kivide taustal jäi väga kena.

21.04.2011 elutuba värvitud

Nüüd jäi üle ainult oodata, millal parketi raha kokku kogutud saab...

Elutoa lagi + elekter

Elutoa lae remont ja uute elektrijuhtmete paigaldus toimus koos, sest lakke oli mõeldud mitu erinevat valgustit ja parim viis juhtmete peitmiseks oli ripplagi. Põrandale panin juhtmed ikkagi liistu alt.

Alustuseks eemaldasime laest vanad "peno" laeplaadid. Avastasime, et betoon plaatide all on kahjuks pude ja ankrukruve ei ole võimalik sinna lasta- kruvi tuli koos betooniga ära.

Lagi peale "peno" plaatide eemaldamist

Õnneks oli betoon valatud raudteerelside vahele. Kuna betoon oli väga pudi, siis ainus võimalus lae kinnitamiseks oli kandurid metalli külge keevitada. nii tegingi- keevitasin keermelati relsi külge. Keermelati külge panin tollised lauad ja tolliste laudade külge kinnitasin ripplae kandurid.

Metallkarkassi paigaldus seina

Seina külge karkassi paigaldus oli ka paras peavalu, sest kruvid ei jäänud pidama, sattusid pidevalt vuuki- oli vaja jällegi seinad lubikrohvist puhtaks toksida, et näha, kus kivi asub. Arvestama pidi ka sellega, et kivid ei olnud ju sirgelt valatud. Selleks, et lagi soojem oleks panin karkassi peale soojustuseks villakihi. Villa kihi ja betoonist lae vahele jätsin tühja ruumi.

Soojustamine villaga

Edasi edenes töö juba kiiresti, sest lakke sai hakata panema kipsplaate. Tuttava käest küsisin tõstuki, millega sai plaate hõlpsalt üleval hoida. See tegi kinnitamise märgatavalt lihtsamaks.

Esimene kipsplaat laes 19.12.2010

Kõige keerulisemaks kujunes siiski viimase kipsplaadi panek, sest ahi oli täpselt ees ja tõstukit ei saanud kasutada. Lisaks oli selles plaadis 5 auku juhtmete jaoks, mis kõik pidid täpselt õiges kohas olema. Kuna tõstuk ei saanud plaati toetada, kasutasime selleks ahju, mis toetas plaati ühelt poolt. Mina hoidsin plaati teisest otsast ja lootsin, et plaat pooleks ei läheks. Laura pidi samal ajal kruvid kiirelt plaati laskma. Vandumist oli palju, kuid plaadi saime lakke, kusjuures küllaltki minimaalsete kahjustustega. Pahteldajal oli võimalik kõik vead parandada.

Viimase kipsplaadi sai lakke 24.12.2010

Lakke tahtsime panna 5 valgustit ning lisaks valgustitele juhtmete jaoks teeninduskasti, kus oleks piisavalt ruumi askeldada (kui selleks vajadus tekib). Koridori poole tahtsime panna 2 kohtvalgustit, et näeks öösel kööki minna. Ahju ette tahtsime panna ka kaks ahju lähedal asetsevat kohtvalgustit, et näeks ahju ees askeldada ja samas oleks ahju ennast ka hea imetleda. Idee saime sõbralt, kes oli oma vanas kodus kasutanud sama lahendust ja ahi nägi tänu valgustusele väga kena välja.
Elutoa üldiseks valgustamiseks panime lae keskele ühe lambi.
Lülititest valisime vekselsüsteemi, et oleks võimalik igalt poolt lampe sisse/välja lülitada. Elektri süsteem kujunes väga keeruliseks, kuid tänu Laura isale sai süsteemi toimima.
Pistikuid panime põrandast u. 15 cm kõrgusel. Ühe pistiku panin ka lae alla, mõttega, et ehitan ruuteri jaoks riiuli just sinna, sest siis ei ole see kusagil jalus.



Pärt & Laura

Elutoa remondi algus ja ahi

Kui aus olla, siis elutuba ma remontida ei plaaninudki.

Samas materjali mul oli ja vajadus remondi järele oli karjuv- põrandad külmad, seinad kõverad, ahi sooja ei hoidnud.

Mõtlesin, et alustan sellest, et tuba tavel soe oleks. Seega oli vaja uus ahi laduda. Enamus ahju kividest (loe vahemärkust) olid mul olemas.


Hakkasin pottseppa otsima. Lõpuks sain tuttavalt soovituse ühe mehe kohta. Uurisin siis, et mis mees on. Käisin ta tehtud töid vaatamas ja kuulamas mida inimesed tema kohta räägivad ja kas ollakse tulemusega rahul või ei. Ma ei kahetse üldse, et seda tegin, arvan lausa, et see on vajalik, sest:


1) tehtud ahjud, soojad müürid (tööde vanus vahemikus 5-8 aastat) andsid väga hea ülevaate sellest, mis ahju mees laob ja milline on töö tulemus!

2) inimesed andsid tagasisidet. See muutis otsustamise tunduvalt lihtsamaks.


Helistasin mehele ja ütlesin, et olen huvitatud "soome ahju" ehitamisest. Kogun vaid tööraha kokku, valan ahju jaoks aluse ja ostan puuduvad materjalid.


Alustasin materjalide ostmisest:

1) kivid- šamotid pea 70 tk olid mul juba kuuris olemas (vaata vahemärkust), ülejäänud kivid olin sunnitud ostma poest.

2) Alguses plaanisin tagasi panna ahjule vana ukse. Tegu oli täiesti korraliku metalluksega. Mis kõige tähtsam- see oli Eestis toodetud! Siis avanes võimalus saada endale klaasuks- kasutatud, kuid täiesti korralik. Vajas vaid kerget ülevärvimist. Mind ahvatles ukse juures hind, kui muidu maksab selline uks poles ca 5000-6000 krooni, siis minu jaoks läks see maksma vaid puideli viskit. Seega oli ukse hind üliodav (see millise viski ma andsin jätan enda teada). Asi tehtud ja olin õnnelik.


Näitasin oma uut ust ka pottsepale.
Too ütles mule selle peale, et kahjuks pole tal sellega midagi teha.
Ma küsisin, et kuidas ei ole siis?
Ta ütles, et see on liiga suur uks, mul ahi tuleb väiksem.

Arvutasin siis, et mul tuleb kindlasti odavam kive 800 krooni eest juurde osta, kui uut ust ostma hakata. Seega ütlesin, et laome siis parem suurema ahju. Nii saimegi ahju, mis on 2 korda võimsam- ahi kütab 80 m2, aga asub ruumis mis on ~35 m2.



Järgmisena pidin vana ahju välja lõhkuma ja kõik ettevalmistused ära tegema, et uus ahi saaks valmida. Ahju välja lõhkumine ei olnud füüsiliselt raske tegevus. Kuid üllatavalgt raskeks osuts see emotsionaalselt... Kui esimese paugu haamriga ahju pihta lõin, siis võttis pisara silma. Ma ei tea miks.. Aga ahi oli ikkagi maja süda ja seda oli tõeliselt valus välja lõhkuda. Isegi ema, kes lammutuses ei osalenud poetas aias paar pisarat...

23.07.2010 hakkas lammutus pihta

Kui ahi välja visatud sai, siis lõhkusime maha ka ahju kõrval oleva ukseposti, sest uus ahi ei mahtnud lihtsalt ära.







Kahjuks või õnneks ei olnud see ainus koht, millele me haamri sisse lõime. Ahi võttis ju palju ruumi- asja mida meil ei olnud. Põranda pidime nii kui nii uue panema, kuid kui juba lõhkuma hakkasime, siis lõhkusime ära ka esiku kapi ja trepi. Nii saime natuke ruumi juurde.

Uus ahi 05.08.2010

Lõhkumine toimus suvel ja progress oli tohutu, sest tegemist oli lihtsa füüsilise tööga. Ainus tagasilöök lõhkumise ajal oli see, et puittrepi alt tuli välja valatud trepp, mille vanavanaia oli sinna alla ära peitnud. Seda lõhkudes (tegin seda suruõhuhaamriga) suutsin, aga kogemata ära lõhkuda ka kõrvaloleva seina, sest masin ei allunud mu kontrollile, kuna "pidin ju" ühe käega telefoni vastu võtma ja teisega edasi lõhkuma.

Valatud trepp

Sellega lõppes lammutuse osa ära. Ahi oli selleks hetkeks juba laotud. Saime liikuda edasi järgmisesse faasi milleks oli põranda ehitamine.

Muuseas klohmisime maha ka ahju juures olevalt seinalt ja ka välisseinalt krohvi, sest mõtlesime, et jätame kivid välja paistma.

Uue ja vana ahju vahe on ikka märgatav. Esiteks on see, et uus ahi ei lähe kohe küttes soojaks, vaid läheb soojaks alles peale kütmist. Võrreldes vana ahjuga peab see ikka väga kaua sooja! Samuti on ilus elavat tuld vaadata. Esimese talvega tulid ahju vuukide vahele mõned praod 2-3 mm, aga pottsepad väitsid, et see on normaalne- natuke paisubki, et ei ole midagi hullu.
Ja ei olegi midagi hullu, ahi töötab ja praod pole suuremaks läinud.

Pärt & Laura

Uksed

Uste kallal kõpitsemine sai alguse tegelikult üsna varakult. Elutoa ja väikeses koridori ette oli kohe sügisel 2010 vaja paigaldada uus uks vana asemel. Koridorist õhkas palju külma, mis jahutas märgatavalt elutoa maha.

Vana ust ei olnud võimalik kahjuks taastada ja seetõttu tuli poest midagi paremat leida. Kindel soov oli, et tegu oleks täispuidust uksega ja et klaas oleks ka ees.

Vana uks

Veel otsustasime muuta ukse avanemise poolt, et uks avaneks välisukse poole. Päris naljakas oli esialgu kassi vaadata, kes oli harjunud, et uks käib toa poole lahti ja passis pea terve nädal hingede poolses küljes, iga kord kui ootas sisse laskmist.

Ootamatus tabas mind uue ukse paigaldamisega. Nimelt oli ostetud uks juba laos kõveraks läinud. Minul vahet tegelikult ei olnud, sest seinad on nii kui nii kõverad. Kuid oh üllatust. Kui olin nii 15-30 minutit proovinud lenge paika panna, ilmes minu jaoks üks ülisuur üllatus- majas on olemas ka 1 sirge nurgapost. Ja seda just selle uue kõvera ukse kõrval. See muutis loomulikult kõike ja tegi mu töö veidike keerulisemaks. Lõpuks sain siiski ukse ette ja senini on ta ilusti töötanud. Pildi pealt on näha kui kõverad on seinad ...

uus ostetud uks

Pildil näha seina kõverus ja üks sirge post

Magamistoa ukse taastamisega alustasin 01.05.2011. Õnneks vedas selle uksega nii palju, et see oli täispuidust ja seda oli võimalik taastada. Kuna stiil, mida tagas ajasin, oli teada, siis kraapisin ukse lihtsalt puhtsaks (värv, pahtel jne) ja lasin ta relakaga väheke "ilusamaks". Liimisin uued liistud sama kõveralt, kui uks oli, uksele peale ja asi oligi korras. Ukse panin ette kõveralt, sest mõttetu oli hakata ust sirgeks tegema.

Ainus asi, mis veidikeseks soiku jäi oli lukk ja lingid. Õnneks aitas minu kõige parem onu mind välja ja sain endale messingust ukselingid täiesti tasuta! Ukse ette sobivad nad ilusti ja on just sellised robustsed ja massiivsed nagu olema peavad...

Täpselt sama skeemi kordasin pea 2 aastat hiljem trepiuksega- nühkisin puhtaks, lakksin üle ja panin lingid ette..

Tänan veelkord Vellot linkide ja lukkude eest!

Pärt & Laura